Nagu Te mu blogist lugenud olete, olen sellel aastal käinud päris palju laatadel. Mõnel on hästi läinud teisel mitte, kuid laupäevane kogemus oli lausa jahmatav. Kui tegu peaks olema maineka ja suure laadaga, siis korralduse osas oli see siiamaani minu laadakogemustest kõige halvim. Ei oleks sellest blogisse kirjutanudki, aga korraldaja üleolev suhtumine sundis mind seda tegema. Seda just seetõttu, et ehk on abiks mõnele teisele väikesele käsitöö tegijale!
Kõik sai alguse sellest, et 1.augustist avati laadale registreerimiseks võimalus. Helisasin uurisin, et kuidas kohtade jagamine käib ja korraldus. Öeldi, et mida rutem arve maksate, selle alusel ka kohad välja jagatakse. Nii siis kui kõik dokumendid korras ja esitatud läks reg. kuupäevana kirja 3 august. 9 augustil saadeti arve ja 11.ndal sai arve ka makstud. Jäime siis rõõmsalt ootama 24.septembrit ja asusime ootusärevalt hommikul teele. Esimene takistus: sisse sõites ei suutnud esimene tee juhataja meile teed täpselt ette juhatada ja andis suuna, sõitsime lõigu läbi ja kohta ei kuskil. Järgmine kohtade kätte näitaja saatis meid üldse kõige pisemasse teele, mis loomulikult oli väga vale. Alles kolmas noormees oli suuteline õige koha leidma, paraku ka temal võttsis see aega ja hiljem meile selgus ka miks. Saime siis oma koha kätte, aga see ei olnud koht, mis meile meilile saadetud kaardil näidatud oli. Number küll õige, aga koht mitte ja kuna on kogemusi ka laatadel saadud, siis tegu oli nö. väga kehva nurgataguse kohaga. Läksin siis asja peakorraldajalt uurima ja tema ikka, et kõik on õige ja tegu ülimalt hea kohaga, et ei ole põhjust üldse hädaladada. Esimene emotsioon möödas ja asju lahti pakkides hakkas ka mõte tööle. Avastasime, et meie number on ümber tõstetud, kuna see ei olnud maa sees kinni, aga kõrval olevad olid. Niisiis jälle mina peakorraldaja juurde, kes esimese asjana ütles, et kui nemad teinud, siis kõik ok, aga kui keegi omavoliliselt, siis ei ole hea. Hakkas siis kaarti vaatama, ütlesin jälle sama nr ja nägin ka ise kaarti, kus me olema pidime, ning siis oli kohe peakorraldajal meeles ühtäkki, et jah me tõstsime ringi ja teil ikka väga hea koht ja tulge tagasi õhtul, kui ei olnud ja selle juurde käis ka halvustav suhtumine, et ma üldse julgesin oma suud lahti teha 😦
Aga tegu oli tõesti väga kehva kohaga, sest selle platsi peale rahvast praktiliselt ei jõudnudki, ainult võibolla need, kes ei soovinud suure rahvahulgas trügida või otsisd õlut, sest meie vastas asusid paar söögikohta. Panen juurde ka Palamuse kodulehelt võetud Johannes Haava ja Raivo Tasso tehtud pildi platsis ning juurde märkisin punase täpiga, kus meid pandud oli ja kollase täpiga, kus me oleksime pidanud olema.
Aga ega me papist tüdrukud ei olnud ja läksime õhtul tagasi, et aru pärida, miks ikka nii tehti, paraku vastust meile ei antudki, vaid korrutati, et see on nende õigus ja mis me väsitame ja raiskame peakorraldaja aega, et ta on seda juba piisavalt minu peale raisanud. Ei tea milleks see peakorraldaja siis üldse on, kui selliste asjadega tegelema ei pea? Kõige kurvem selle asja juures oli see, et see kes meie asemele oli juba eelmisel päeval tõstetud, oli massiivne telk läti, leedu või siis poola tööstusliku kaubaga (kes seda täpselt teabki, kust see pärit). Ja kahjuks nägin mina veel ühte inimest nurisemas, et miks neid on ümber tõstetud ning selgus, et meie kõrval oli kellelgi veel sama probleem. Et siis selline ongi Paunvere väljanäituse korraldusmeeskonna moto- eelistame kõrvalriikide tööstuslikku toodangut Eesti käsitööle, eelistame suuremat ja tugevamat ja teeme, mis tahame.
Et siis kokkuvõtteks- oleks ju võinud teha vähem tööd ja üldse mitte saata laiali eelnevalt meilidele neid asukoha kaarte, mis oleks pidanud aitama kauplejatel kiiremini oma kohad üles leida 😦 . Oli üks suur pettumus korraldajates ja eriti veel peakorraldjas, kes arvab vist tõsimeeli, et käsitöölised peavadki oma töö eest peale maksma ja neil ei ole üldse mitte uneta öid, et tööd teha :S Nii et hoiatuseks teistelegi väikestele tegijatele. See on laat, kus tehakse seda, mida korraldaja tahab ja hea on üldse, et julgete riskeerida ja mõnele mehele raha sisse tuua: sissepääs külastajatele 2€, kohatasu müüjale alates 13€ kahe meetri eest käsitöölistele (meie maksime kolme peale 39 €), toitlustajatel ja tööstustoodangu kohatasu veelgi suurem. Ning loomulikult teeb seda tööd peakorraldja enda sõnul mõnel aastal täitsa tasuta ja maksab ise ka veel peale 😉 Elagu käsitöölised!!!
Floral Fantasies stamp candy 2
.
.
.
.
.
.
Kaia Hobilehekülg 