Mixed media- ja mitmekihiline lõuend

Kaks aastat tagasi 2015 aasta novembris sai käidud kahel väga vahval koolitusel, mida juhendas fantastiline Elena Morgun Ukrainast, kes on ka nt. Prima Marketingi disainer. Koolitused korraldas scrapbooker.ee ja need ma mahutasin koheselt oma graafikusse. Ja see oli lihtsalt fantastiline, milline värvide mäng. Tegin rohkem tutvust ka alkoholi baasil tintidega ja mixed media tehnikaga. See on asi, mida ma kindlasti veel katsetan ning samuti ka mitmekihiline lõuend erinevate paberite ja kaunistustega. Mõned ütlevad, et less is more ehk vähem on ilusam, aga nendelt koolitustelt sain ma pigem julgust juurde kasutada just rohkem ja palju. See on lihtsalt uskumatu, kuidas saab nii palju erinevaid kaunistusi omavahel kokku sobitada. Vahel ma avastan end ka kaartide valmistamisel just sellelt äratundmiselt, et oh kui vahva on asju aina juurde lisada ja lisada 🙂

 

Mitmekihiline lõuend 20×20 cm- valmistasin selle oma armsale täditütrele jõulukingituseks ja seetõttu sai kiiruga 1 pilt tehtud, mis seda kõike edasi peaks andma :).

Teise lõuendi valmistasin juba kodus, mis ühest küljest natukene suurem. Ka see läks jõulukingituseks, kuid teisele täditütrele 🙂

Advertisements

Maalähedasse pulma sobiv kingitus, komplekt ja kutsed pruunides toonides

Et alustada algusest, peaksin teile rääkima loo pulmakutsete loomisest, mis oli minu jaoks päris suur väljakutse. Armas endine kolleeg, pöördus minu poole ja rääkis, et tema tütar on sõudmas abieluranda ning vaja oleks kutseid. Et aga milliseid, seda teadis kõige paremini pruut, kes söötis mulle ette hästi palju mõtteid ja ideid, mis võiksid mulle inspiratsiooni anda. Peamiseks ideeks siis, et pulm saab olema maalähedane ja kutsed võiksid olla pigem natukene lihtsamad, mitte tavapäraselt valged vaid pigem pruunides, beežides toonides ja kindlasti rukkilillega ning kas taskuga või siis kolme poolne koos ümbrikuga. Eestlase jaoks ju täiesti mõistetav valik, aga minu jaoks keeruline, sest ilusaid paberist rukkililli kohe niisama müügilt ei leia, samuti lõiketerasid, millega neid teha. Õnneks on mul siiski elektrooniline lõikemasin ja juhtumisi just näidiskutsete tegemise ajal saabus sinna müüki minu jaoks sobiv rukkilille fail. Ühesõnaga leidsime lõpuks sobiva variandi. Teine keeruline osa minu jaoks olid toonid. Ma vist olen varemgi maininud, et pruunid toonid ei ole just minu lemmikud. Samas pean tunnistama, et nüüd kaarte ja karpe tehes, on see saanud minu jaoks täiesti aktsepteeritavaks tooniks. Siiski just pulmakutsete tegemine on selle tooniga väljakutse omaette, kuid alati tõden, et lõpptulemus on ikka super :D. No ja viimaseks võin mainida, et suure kõhuga kaartide tegemine ei ole just kõige mugavam ning võitlus käis ajaga, kas saan ennem kutsed või poja kätte. Siiski võitsid kutsed ja valmis nad said. Kuna kõik kutsed v.a. üks edastati käsitsi, said ka ümbrikud kaunistatud nimedega kutse kujundusest lähtuvalt.

      

Ja siis soovis pruut lisaks veel karpi, külalisteraamatut ja albumit. Samal ajal tellis tema ema ka minult albumi ning kasutasin kavalust, öeldes pruudile, et ma albumi teen hiljem, sest piltide töötlusega läheb ju aega ;). Igatahes läks see üllatus õnneks ja albumi sai ta hoopis kingituseks oma vanematelt. Aga kogu komplekt siis selline.

 

  

 

 

 

Ja siin siis liimköites album ning kaart. Tegelikult tegin ma valikuks kaks kaarti, üks mis oli inspireeritud täielikult sellest komplektist. Teine aga lähtus täielikult pruudi ema emotsioonidest, sest roosades toonides tellitud õnnitluskaartidest meeldis talle väga lilledega variant ning ka ühest luuletusest, mis pruudi emale väga meeldis. Ja see mul silme ees ka tegelikult sel hetkel oli ning minu sisetunne ei vedanud mind alt. Seetõttu on alati hea valmistada ikkagi valikuks vähemalt kaks erinevat varianti. Ja lisaks loomulikult ka ümbrik, mis sai kiiruga tehtud, sest see idee tekkis mul just parasjagu kui pruudi ema asjadele järgi hakkas sõitma.

Palju, palju õnnelikke aastaid ja üksteisemõistmist Keili ja Taavi!!!

 

Roosa ja valge tooniga õnnitluskaardid pulma

Armas endine kolleeg soovis suve alguses pulma õnnitluskaarti. Kuna pulmatooniks oli roosa, siis tegin kaardi, mis oleks valge ja roosa tooniga. Mulle alati meeldib, et oleks valida ja ühe variandi asemel sai tehtud kolm. See teeb olukorra alati natuke keerulisemaks, kuid siis saab alati kindel olla, et valituks osutub just see õige. Ja kui valik on raske, siis minu soovitus on, et võta esimene- esimene mõte on alati õige ;). Valituks osutus luikede ja karbiga variant. Lilledega kaart leidis tee sünnipäevakaardiks ning stuvidega kaart sattus olemaolevate asjade kausta minu facebooki lehel.

Värviteraapia

Käsitöisesse tegemisse naasmisel ja sügise alguses alustasin mõnusa värviteraapiaga- võtsin oma tindid, kaarditoorikud, templid ja lihtsalt nautisin lihtsate (clean & simple) kaartide valmistamist. Kui varem ma selliste kaartide tegemist pigem vältisin või kartsin, siis tegelikkuses on see päris tore ettevõtmine. Eriti vahva võib tulemus tulla siis, kui mõne koha peal on värv teinud seda, mida sa ei taha ja siis on vaja see koht katta. Tulemus võib aga olla üllatav, sest sellest sai minu lemmik nende kaartide hulgas. Distress tintide ja tavalise musta tindi kasutamisel oli tulemuseks selline värviteraapia. Soovitan kõigile, kes armastavad kaarte valmistada!!!

I´m back ehk siis mina siin :D

Tere taas!

On väga pikk paus olnud blogimises ja oma tegemiste näitamises. Kui vaadata viimast postitust, siis juba peaaegu et kaks aastat :D. See aeg oli väga pikk, töökas ja nii mõnigi projekt sai lõpetatud, kuid need, kes mind tunnevad, teavad, et loomulikult oli ka uusi projekte, mis õnneks ka juba lõppenud. Üks siiski veel kestab, aga lõpparuanne sai delegeeritud edasi, sest võtsin väikese pausi töölt. Naudin hetkel kodus olemist koos oma pisipojaga, kes juba on saamas nelja kuu vanuseks. Ma usun, et aeg tööle naasta, tuleb kiiremini kui oskaks arvata. Seni aga plaanin taas rohkem aega leida käsitöö tegemiseks. Ja mis oleks parem, kui alustada sealt, kus asi pooleli jäi. Ehk siis mõningad ammu tehtud tööd ja ka uuemad on peagi teie ees.

Alustuseks mõned kaardid ja karbid, mis on valminud minu uue lemmiku aparaadi katsetamise ajal. Jõuluvana oli paar aastat tagasi päris helde ja tõi mulle elektroonilise lõikemasina Silhouette Portrait´i :D. Et siis katsetused uue sõbraga:

Ja paar kaardi, mis on enamjaolt leidnud tee kolleegide või sugulasteni:

Lasteaia lõpetamise puhul kaardid endistele õpilastele:

Abielutunnistuse kaaned

Tellimustööna tehtud abielutunnistuse kaaned. Inspireeritud pruutkleidist. Valminud vististi aastal 2014 🙂 Enam täpselt ei mäleta.

1-DSC_0106

Väikene meeldetuletus, et olen ikka olemas :)

Nagu näha, pole mul blogimiseks ammu mahti olnud. Tegelikult ka minu truu kaaslane- Nikon d60 lõpetas minuga koostöö, mistõttu pildistamisega on juba pikemat aega natuke täbarad lood :S.

Aga, mis seal ikka, näitan sisi mõnda vana projekti, mida ma blogisse lisanud ei ole, aga tore ju meenutada, mida kõike olen jõudnud teha. Kuigi ma hetkel ikka endiselt tellimusi ei võta, siis võibolla kui kõik hästi läheb, olen taas juunikuus sellel lainel. Aga eks aeg näitab.

Üks karp, mis sai tehtud kingituseks naabritüdrukule. Tüdruk saab juba 2 aastaseks. Seega on pilt ka juba rohkem kui aasta tagasi tehtud.

1-DSC_0081

Täditütrele sai rohkem kui aasta tagasi sünnipäevaks kingitud ehtelaegas. Ja lisaks siis ammu lubatud traadiväänamine ühe poolvääriskivi ümber, et teha sellele riputamisvõimalus.

1-DSC_0090

1-DSC_0099-001

Siis emale kinkisin sünnipäevaks taskurätikute karbi, mille ta kööki pani ja mis sinna ideaalselt sobib, kuigi esialgne mõte seostus mul teise ruumiga :D.

1-DSC_0860

Ja kingituseks sai tehtud veel mõningaid karpe. Sünnipäevadeks

1-DSC_0481

1-20150901_180301

Töökaaslastele titepeol beebiasjade mälestuslaekad

1-20150908_104027

1-20150908_104052

1-20150908_104104

Ja lõpetuseks näitan midagi rahvuslikus stiilis. Nimelt  käisime eelmise aasta juulikuus Slovakkias festivalil-konkursil kammerkoor SoLeMiJo-ga. Kuna mina olin korraldasin meie minekut, siis tegin meie sealpoolsele võõrustajale ühe väikese kingituse- karp ja külmkapimagnet. Et siis tulemus selline. Pildistamiseks aega ei olnud, kuna kõik sai tehtud veel nii viimasel minutil, et pildi tegin Bratislava tänaval pingil :).

1-DSC_0075

1-DSC_0077

1-DSC_0074

Et siis üks meenutus karpide vallast 😉 Kohtumiseni!

 

Previous Older Entries